Menu

Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. EPS-isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. EPS-plaatidega võib hoone soojustada keldrist katuseni.

EPSi OMADUSED

HEA SOOJAPIDAVUS

EPS-materjal koosneb 98% ulatuses selle kinnises kärgstruktuuris olevast liikumatust õhust. Liikumatu õhk on teatavasti parim looduslik soojusisolaator. 

Polüstüreenplasti sisaldus materjalis on kõigest 2% – selline kombinatsioon tagabki EPS-plaatidele suurepärased soojusisolatsiooniomadused. Need omadused säilivad ka niisketes tingimustes ja madalatel temperatuuridel. Soojuspidavus ei vähene kasutusaja jooksul.

HELIKINDLUS JA TUULETÕKKE

Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena on EPS-soojustuse lisaväärtused. Soojustades Estplasti EPS-plaatidega, pole vaja täiendavalt kasutada tuuletõkkeplaati ja konstruktsioonide helikindlus paraneb.

NIISKUSKINDLUS

EPS-soojustusplaadid ei ole hügroskoopsed. Materjali veeimavus on oluliselt väiksem kui mineraalvilladel. Isegi pikaajaliselt vette uputatuna imavad EPS-soojustusplaadid vett vaid mõne protsendi mahukaalust, sealjuures erineva tihedusega materjalide veeimavus on praktiliselt ühesugune. Materjali niiskuskindlus võimaldab seda kasutada vundamentide soojustamisel ja otseses kontaktis pinnasega.

SUUR KOORMUSTALUVUS

Lühi- ja pikaajaline suur koormustaluvus on EPS-materjali üks tähtsamatest omadustest. Võrreldes mineraalvilladega on EPS-soojustusmaterjali koormustaluvus materjali madala tiheduse juures märgatavalt parem.

PÜSIVAD MÕÕTMED

EPS-soojustus on ehituskonstruktsioonis püsivate mõõtmetega ehitise kogu eluea vältel. EPS-soojustusmaterjal ei vaju, kahane ega nihku konstruktsioonis.

MITTEVANANEV

EPS-soojustuse omaduste kvaliteet ei kahane ehitise eluea vältel. Materjali minimaalne veeimavus tagab koormustaluvuse ja soojusisolatsioonivõime säilimise niisketes tingimustes. EPS-soojustusmaterjal ei loo kasvupinnast mikroorganismidele, ei kõdune, hallita ega mädane, ning on keemiliselt püsiv.

KASUTAMISMUGAVUS

Tänu kergusele on EPS-plaate mugav ja lihtne käsitseda, neid saab tavaliste tööriistadega hõlpsalt soovitud mõõtu lõigata. Ehitaja jaoks on äärmiselt oluline, et EPS-toodete töötlemisel ja paigaldamisel pole vaja kasutada kaitsevahendeid – EPS on mürgitu, lõhnatu, ei eralda töötlemistolmu ja ei tekita nahaärritusi.

KESKKONNA- SÕBRALIKKUS

Materjali toodetakse, kasutatakse ja utiliseeritakse ümbritsevat keskkonda ja inimeste tervist kahjustamata. EPS on 100% taaskasutatav, puhtaim ja ohutuim soojustusmaterjal – seda kinnitab fakt, et EPSi kasutatakse ka toiduainete pakkematerjalides, mänguasjades jm.

RASKESTI SÜTTIV

Kõik Estplasti EPS-soojustusmaterjalid on toodetud tuldtakistavat ainet – antipüreeni – sisaldavast toorainest ja vastavad standardi EN ISO 11925-2 tuleklassi E nõuetele (Euroklass), s.t on raskesti süttivad. Estplasti EPS-soojustusmaterjalide kasutustemperatuur on -200 °C kuni +85 °C.

KUIDAS TOODETAKSE

EPSi tootmiseks kasutatavad polüstüreengraanulid tarnitakse juhtivate polüstüreenitootjate käest. Polüstüreenigraanulid on läbimõõduga 0,5 kuni 1,3 mm. Graanulite tootjad valmistavad kindla koostisega graanuleid. Polüstüreenigraanulid sisaldavad vähesel määral looduslikku gaasi pentaani. Polüstüreenigraanuleid tarnitakse ühetonnistes pakendites, mida ladustatakse selleks ettenähtud kindlate keskkonnatingimustega laos.

EPSi tootmise esimene etapp on eelpaisutus. Tooraine juhitakse eelvahustisse ning paisutatakse kindlaksmääratud mahuni. Sellega määratakse ära materjali soovitud mahukaal, mis on EPSi üheks tähtsaimaks näitajaks ja millest sõltuvad otseselt kõik toote mehaanilised ja soojuslikud omadused. Graanulite paisutamine toimub küllastunud auru keskkonnas ~ 96±4 ºC juures. Graanuli kest pehmeneb, selle sees olev gaas paisub ning tera suureneb. Pärast eelvahustamist paisutatud graanulid jahutatakse ja transporditakse torude kaudu stabiliseerimismahutisse.

Teises tootmisetapis toimub graanulite stabiliseerimine.
Paisutatud graanulid transporditakse torude kaudu tekstiilist stabiliseerimissilodesse. Sõltuvalt materjali tihedusest, tooraine tüübist ja stabiliseerimistemperatuurist hoitakse graanuleid silodes 4-60 tundi, et säiliks materjali mahukaal enne ploki vormimist.

Kolmandas etapis vormitakse plokid vormimisseadmes. Vormimisseade koosneb hermeetilisest plokivormist ja juhtpuldist. Paisutatud ja stabiliseeritud graanulid transporditakse torustikke pidi plokivormi. Estplast Tootmine OÜ kasutab täisautomaatset plokivormi. Kinnine plokivorm täidetakse tervenisti eelpaisutatud ja stabiliseeritud graanulitega. Läbi graanuleid täis vormi juhitakse aur, mis muudab graanulite pinna pehmeks ning aktiveerib graanulites oleva gaasi. Seejärel jäetakse vorm auru rõhu alla. Sel ajal vormub graanulitest piiratud ruumala tingimustes plokk. Järgnevalt tuleb plokk maha jahutada, et graanulites olev gaas ei jätkaks ploki kontrollimatut paisutamist pärast ploki vormist välja võtmist. Jahutamiseks kasutatakse vaakumaparatuuri, mis imeb plokist välja auru ja liigse niiskuse. Kui ploki rõhk vormi seinale langeb nõutud väärtuseni, avaneb vormi uks ning plokk eemaldatakse vormist. Ühe ploki vormistamiseks kulub sõltuvalt materjali mahukaalust 2-6 minutit.

EPSi tootmise neljandas etapis toimub vahtpolüstüreenplokkide stabiliseerimine. Pärast plokivormist eemaldamist ja enne plaatideks lahti lõikamist tuleb plokid stabiliseerida. Stabilisatsiooniperiood kestab mõnest tunnist mõne päevani, fassaadiplaatideks mõeldud plokkidel vähemalt 2 nädalat. Stabilisatsiooniperioodi vältel plokivormis suure aururõhu ja vaakumi mõju all olnud plokid jahtuvad ning neist eraldub lõikamist takistav niiskus.

Viiendas etapis lõigatakse tooted termolõikeseadmega. Lõikamine toimub kuumade volframist traatidega. Traate kuumutatakse elektriga ja kuumutusseadmete takistuskarakteristikud võimaldavad saavutada 200–420 °C kuumust. Nõutavasse pikkus- ja laiusmõõtu lõikamiseks liiguvad traadid automaatselt läbi ploki. Tooteid on võimalik lõigata alla millimeetrise täpsusega. Lõikamisprotsessi juhitakse arvutiga.

Meie toormaterjali tarned, tootmisvõimsus ja tootmiskvaliteet ning valmistoodangu lao suurus võimaldavad pakkuda kõrgeimal tasemel teenindust ja lühikesi tarnetähtaegu.

KATSELABOR

Estplast kontrollib oma toodete kvaliteeti
maailmas ühe juhtiva testimismasinate
tootja seadmega Tinius Olsen H5K-T UTM, mis on Eestis ainulaadne.

Katseid viiakse läbi iga kahe tunni tagant ning need vastavad standardile
EVS-EN 13163.

PEAMISED LÄBIVIIDAVAD TESTIMISED ON:

  • tulekatsed
  • pikkuse ja laiuse määramine 
  • paksuse määramine
  • täisnurksuse hindamine 
  • tasasuse määramine
  • näivtiheduse määramine 
  • survepinge määramine (2-3 korda päevas) 
  • paindetugevuse määramine (kord kolme kuu jooksul)

Kõik katsete tulemused säilitatakse ning saadud andmed on pidevate kvaliteediarenduste aluseks.

Soojusjuhtivuse ja veeimavuse katseid viiakse läbi Eesti ja Soome sertifitseeritud laborites.

 

EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused.

Vahtpolüstüreen (EPS) ei ole pelgalt isolatsioonimaterjal, vaid ka innovatiivne ehitusmaterjal, mis tagab paljude ehitusprojektide projektsioonilise ja konstruktsioonilise terviklikkuse. Erinevate andmete kohaselt leiutati EPS 1920ndatel Saksamaal. Kuid esimesena maailmas taotles vahtpolüstüreenvormi patenti Warner Gregory 1966. aastal USAs. Tema vahtpolüstüreeni vormi nimetati „vahtvormiks”. Hiljem kaitses Gregory patente mitmes Euroopa riigis.

Alates 1950ndatest on EPSi kasutatud peamiselt soojusisolatsioonimaterjalina, kuid viimase aastakümne jooksul on oluliselt kasvanud EPSi kasutamine uutes valdkondades nii tööstuses kui ka majapidamistes. Üle kolmekümne aasta on EPS-isolatsioonimaterjalid olnud laialdase uurimis- ja arendustöö objektiks. Ka Estplasti tooted on valminud põhjaliku arendustöö tulemusena ning läbivad pidevat kvaliteedikontrolli. Laia kasutusala ehituses katusest nullkorruseni tagab EPSi tootearendus, mille tulemused kinnitavad, et EPS on suhteliselt universaalne.

Estplast Tootmine OÜ | Tiigi 1, 74117 Maardu | marketing@estplast.ee